Meditatsioon ja mediteerimine

MEDITATSIOON

Mediteerimise kunst on universaalne traditsioon, mille juured ulatuvad tuhandete aastate taha enne praeguse tsivilisatsiooni tekkimist ja mis on kestnud muutumatuna põlvkond põlvkonna järel. Meditatsioon on säilitanud  oma algupärase vormi, sest selle lihtne raamistik  kätkeb endas kõiki põhiõpetusi ja lähenemisi, mis moodustavad kõigi tuntud filosoofiate, usundite  ja õpetuste sisu.

Mediteerimine on transtsendentaalne ehk teiste sõnadega: kaunis praktika, milles jäetakse seljataha kõik hirmud, ihad, igatsused ja negatiivsed emotsioonid.

Paljud inimesed hakkavad mediteerima mitte sellepärast, et nad tahavad irduda tavaelust ja minna mõnda Himaalaja koopaasse elama, vaid et nad tunnevad täitumatust ja tühjust. Stress, ärevus, frustratsioon ja depressioon mängivad nende elus palju suuremat rolli kui nad tahaksid. Mediteerimine pakub selle vastu leevendust  ja palju rohkemgi. See õpetab meile, et:

Igaühes on jõud, nii sinus kui minus on energia, rahu ja tarkus, mis on käeulatuses.

Jõud ehk energia on meis kõigis olemas ja kättesaadav, vaja on ainult selle vooga ühendusse astuda.

See tarkuse allikas on Kõrgem Mina. Mina pole individuaalne keha või meel, vaid see on  sügav aspekt iga inimese sees. See eksisteerib igas olendis ja ometi ka iseseisvalt. Nimetusi on sellel palju: Kosmiline Teadvus, Püha Vaim, Universaalne meel, Armastus, Buddha, Kristus, Jumal jne. Kõrgemat  Mina on tavamõistusega võimatu aduda. Pole võimalik seletada seda, mis on seletamatu. Selle olemust on võimalik tunda ainult vahetu kogemuse kaudu. Pikaajalise harjutamisega suudame vaigistada väljapoole suunatud meele, arendada intuitiivseid võimeid ja saada ühendusse selle ülima olemuse osaga, mis on kätketud kõiges ning mis toob kaasa rahu, kaastunde, rõõmu ja mõistmise. Joogas võrreldakse meelt järvega. Kui lained vaibuvad ja järvepind jääb tüüneks, on võimalik näha põhjas olevaid ülevaid ja hinnalisi kalliskive täies hiilguses.

Esimene  õppetund millega mediteerimisprotsessi algame, on:

  • Pööra  tähelepanu enda sisse, enese olemusse.

Lääne psühholoogia  õpetab meid vaatama , kuidas teised inimesed mõtlevad ja käituvad, selleks et saada sisevaadet oma  meelde.

Jooga ja Ayurveeda ainuseisukoht on:

  • Jäta teiste inimeste elu nende hooleks
  • Keskendu ainuüksi iseendale
  • Selleks, et saavutada hingerahu:

o        saavuta rahu iseendas

o       saavuta kontroll oma sisemaailma üle.

o       !!!

Mida leiad, kui enda sisse vaatad?

Leiad meele, mis lakkamatult iseendaga räägib, hüppab ühelt mõttelt või emotsioonilt teisele, on pidevas liikumises, jooksmas selle eest või tolle poole. Otsides meelerahu, suunad oma otsingud väljapoole. nii leitakse meele vaigistamiseks abi alkoholist, sigarettidest, uimastitest, telerivaatamisest, ülesöömisest, liigsest laiskusest või töönarkomaaniast, ohjeldamatust lobisemisest mittemillestki…

Mis siis on mediteerimine? See on:

  • kunst tempot maha võtta ja keskenduda Kõrgemale Minale, sihiks keha ja meele täielik valdamine. Mediteerivat meelt saab võrrelda ühest anumast teise kallatava õli katkematu joana. Liikumine mis toimub, on teadvuse loomulik kulg, mida ei katkesta mõtted ja ihad.
  • sinu teadlikkuse seisund Hinge Tõelisest Olemusest.
  • keha ja vaimu harmoonia, mis muudab inimestevahelised suhted viljakamaks, parandab töövõimet ja aitab lahendada probleeme.
  • rahunenud psüühika, mis tagab sulle  tasakaalustatud ja aktiivse elu.

Meditatsiooni kaheteistkümneastmeline tee

Pole võimalik õpetada kedagi mediteerima, nii nagu pole võimalik õopetada kedagi magama. Unne vaibud vaid siis, kui meel jätab oma mured. Ka meditatsiooniseisundit ei saa vägisi tekitada, aga erinevalt unest on tegemist teadliku seisundiga. Vaja on tahtejõudu, et püsida kõrgendatud teadlikkuse seisundis, milles sa meditatsiooni ajal oled. Samal ajal tuleb lõdvestuda ja vabastada  kõik ootused ja ihad.

Mediteerimise kunst peitubki peenes tasakaalus ühelt poolt keskendumise hoidmiseks vajaliku pingutuse ja teiselt poolt  kõigest häirivast eemaldumise vahel. Õpid koondama meelt ilma pingutuseta säilitades siiski piisava kontrolli, et vältida unelusse vajumist.

  • Pingevaba  teadlikkuse seisundi  saavutamiseks on vaja ennast ette valmistada ja selleks on abiks rida samme.
  • Meditatsioon on protsess ja see vajab aega.
  • Ole oma meele suhtes kannatlik  ja leebe, ära looda kiireid imesid.

Meditatsiooniprotsessi 12  astet:

  1. koht
  2. aeg
  3. harjumus
  4. asend
  5. hingamine
  6. meel
  7. keskendumispunkti valimine
  8. keskendumisobjekti valimine
  9. meelele ruumi andmine
  10. meelest distantseerumine
  11. puhas mõtlemine
  12. Samadhi ehk Shunia

1. koht

Igapäevaseks mediteerimiseks tee omale koht, mis on ainuüksi mediteerimiseks. Hoia see alati puhas ja korras, vaba häirivatest vibratsioonidest ja assotsiatsioonidest ja lase sinna ainult neid, kes respekteerivad selle filosoofiat ja pühadust.

Oluline on kujundada fokusseerimise (pilgu ankurdamise) koht. Sea oma meditatsiooniruumi või kohale laud ja sellel õlilamp või küünal, kuna valgus on väga võimas vaimne sümbol. Valgusallika silmitsemine enne mediteerimise algust soodustab keskendumist ja meele sissepoole pöördumist.

Mediteerimispaigas suitsuküünalt põletades puhastad ruumi energeetikat. Hea on sandlipuu, millel on meeli rahustav ja jahutav toime. Lõhnaainetena on sobivad viiruk ja roos.

Mediteerimiskohas sea end asendisse nii, et oled näoga põhja või ida suunas, et magnetvoogude suunda ära kasutada. Neid suundi peetakse vaimseks keskendumiseks kõige paremaks.

Looduses mediteerimine on parim.

2. aeg ja kestus

Parim aeg mediteerimiseks  on koidikul kella  kolme ja kuue vahel või videvikus, näiteks õhtul enne magamaminekut. Mis iganes aja sa valid, on tähtis ette hoolitseda, et sind ei häiri ükski väline segaja.

Joogateadus ütleb, et meditatsiooni kestusel on spetsiifiline mõju. Enamus meditatsiooni kestab 11-31 minutit.

  • 3 minutiline meditatsioon– mõjutab elektromagneetilist välja, tsirkulatsiooni ja vere koostise stabiliseerumist.
  • 11 minutiline meditatsioon-toob muudatused närvi- ja hormonaalsüsteemis.
  • 22 minutiline meditatsioon– tasakaalustab kolm meelt (negatiivse, positiivse ja neutraalse) ja paneb nad omavahel tasakaalustatult tööle.
  • 31 minutiline meditatsioon– mõjutab kõiki näärmeid,hingamist ja keharakke ning keharütme. Mõjutab psüühilist tasandit ja 3 gunat ( satva, radžas ja tamas) ja 31 tatvat ja meele projektsioonide kõiki  kihte.
  • 62 minutiline meditatsioon– muudab peaaju hallollust. Alateadvus „ meele vari”ja välised projektsioonid saavad integreeritud
  • 2 ½ tundi pikk meditatsioon– muudab keha ümbritsevat magnetvälja niivõrd, et alateadvuses olevad mõttemustrid muutuvad kergelt vastavalt sind ümbritsevale Universaalsele Meelele.

3.     harjumus

Oluline on olla harjutamisel järjepidev ja mediteerida iga päev ühel ja samal ajal. Alateadlik meel vajab regulaarsusat, et kujundada välja harjumus rahuneda ja kergesti keskenduda. Alustuseks võta vähemalt 11 minutiline meditatsioon ja vähehaaval pikenda seda 62 minutini. Kui see tundub võimatu, siis vähemalt 31 minutini. Parem mediteerida iga päev pool tundi kui korra nädalas kaks tundi järjest.

4. asend.

Meditasiooni asend peab olema mugav, nii et selg ja kael oleksid sirged, aga mitte pinges.

Vaimne energia peab kogu meditatsiooniaja jooksul saama takistamatult liikuda lülisamba alumisest osast kuni pealaeni, aidates meelt tasakaalustada ja keskenduda.

Pikali asend mediteerimiseks ei sobi, sest see soodustab täielikku lõdvestumist ja uinumist. Kerge lihaspingutus, et selg püsiks sirge, hoiab sind erksana. Ülejäänud keha tuleb täielikult lõdvestada, eriliselt hoolt kanda näo-, kaela- ja õlalihaste lõdvestamise eest. Rindkere peab olema vaba ja rinnakorv tõstetud, et oleks võimalik kõhuga hingata.

Meditatsiooniasend peab olema „ Sukham Sthiram” , st. mugav ja kindel.

Meditatsiooniasend peab olema  väliselt kindel kui kalju ning sisemiselt voolama kui mesi.

Meditatsiooniasendisse asunud keha on kui kui auto, mis on pargitud.

5. hingamine

Teadlikult lõdvestununa hinga rütmiliselt. Alusta igat meditatsiooni täiusliku hingamisega, et aju hapnikuga varustada. Seejärel, aeglustades hingamist vaevumärgatavaks, hinga rütmiliselt  5;7,5; 10, jne.sekundit sisse ja samamoodi välja. Hingamine muutub kergeks ja hääletuks.

6. meel

Selleks et mediteerimine õnnestuks, on tähtis meeles talletunud kannatused ja negatiivsus transformeerida, avade end kõrgemale teadlikkusele, rõõmule ja rahulolule.

Tõeliste muutusteni jõudmiseks tuleb aru saada, et ilma pingutuseta ei muutu miski.

Pühendumine ei ole vabaduse piiramine vaid see tähendab vabadust valida suund, kuhu oma eluga tahad jõuda.

Kindlaks nõuks tuleb võtta elamine praeguses hetkes, loobuda minevikus elamisest, kujuteldavast tulevikust unistamisest või selle pärast muretsemisest.

Mediteerimine võimaldab näha asju sellisena nagu nad on ilma sorteerimata: meeldib /ei meeldi, Iga meditatsiooni alguses ole valmis silmitsi seisma reaalsusega ilma kujutlustesse põgenemata. Vähehaaval saad teadlikuks, et pead lõpetama raskuste eest meelelahutustesse põgenemise. Võttes iga meditatsiooniharjutuse eesmärgiks pühendumuse oma heaolule, sundides leebelt oma meele teatava aja vakka olema, keskendudes ainult käesolevale hetkele muutub elu mõõtmatult ülevamaks.

7. keskendumispunkti valimine

Kundalini joogas on olemas head võimalused keskendumispunktide leidmiseks. Need on tšakrad. Vastavalt meditatsiooni iseloomule valib Guru keskendumispunktiks teatud tšakra.

Mediteerimisel kasutatakse erinevaid fokusseerimiskohti, vastavalt millele saavad teatud meridiaanid või peaaju osad stimuleeritud.

  • Kolmandal Silmal (Shambavi Mudra), Kulmudevahe Punkt, ninajuurel. Tähelepanu on suunatud Kulmudevahe Punktile ja silmad on kergelt tõstetud. Tulemuseks on Susumna, seljaaju keskkanali närviimpulsside stimuleerimine. See stimuleerib hüpofüüsi ehk ajuripatsi,  intuitsiooni arengu.
  • Niinaotsal (Agia Tšakra lukk). See on kõrgeim lukk. Seda kutsutakse Lotus Punkti Meditatsioon. See kontrollib meelt, mis on nagu lukustatud kolmnurk. Kui nägemisnärvi töö kontsentreerida ninaotsale, siis Ida ja Pingala, ning seejärel Susumna jõuavad tasakaalustumise keskmesse. See stimuleerib epifüüsi ehk käbinäärme ja peaaju eessagara töö. Energiavoolu suunad loovad peaajus uued mõttemustrid.
  • Kuupunktil- lõuaotsal. Tähelepanu on toodud lõuaotsale, silmad on suletud ja pilk kergelt allapoole suunatud. Jahutav ja rahustav. Sa näed iseenast selgelt ja arusaadavalt.
  • Kroontšakral- kümnendal väraval.- pealael. Silmad on suletud ja tõstetud ülesse, nagu vaataksid nad pealaest otse välja. Stimuleerib käbinääret ja kroontšakra energiakeskust.
  • 1/10 avatud. Silmamunad on lõdvestatud ja ei ole fokusseeritud. See stimuleerib õrnalt nägemisnärvi, nii et süsteem ei lülitu välja. Toob rahu ja arendab tasakaalu.

8. keskendumisobjekt

Meelt tuleb treenida keskenduma ja selleks tuleb anda oma meelele objekt, millele end fokusseerida. Kõik eelnevad 6 sammu ongi vajalikud selleks, et hoida oma meel ühel objektil kauem kui paar sekundit. Kundalini jooga peab mantrate kasutamist oluliseks vahendiks keskendumisel. Mantra on võimas vahend, mis kanaliseerib meele kaks aspekti – soovi näha ja kuulda ja seda teadlikult suunata. Heli korrates kuulad seda ja samal ajal visualiseerid selle vormi.

9. meelele ruumi andmine

Alguses las meel uitab natuke, aga vaibub lõpuks keskendumisse koos prana koondumisega. Soovides innukalt oma meelt kontrolli alla saada, võib see olla liiga jõuline ja pingutav ning see võib tekitada peavalu. Lõdvestu sügava hingamise abil ja koonda meel pehmelt. Ole meelega leebe ja range. Meele harimine võrdub lapse kasvatamisega- leebe, järjekindel ja range. Vaja on nii armastust kui kindlust. Abimeheks tuleb võtta kannatlikkus, et arendada tervet suhet iseendaga. See, mida püüad saavutada, ei ole kerge ja tunne igast edenemisest siirast rõõmu. Saa oma parimaks sõbraks .

Andes oma meelele vabaduse, hoia sellel siiski hoolega silm peal, nii nagu koeraga, kes pika rihma otsas jalutab. Koer tunneb end vabalt, aga kui tahab minema joosta, saab tunda vabaduse piiratust.

10. meelest distantseerumine

Kui meel ikka jätkuvalt ringi uitab, siis lihtsalt eemaldu temast ja jälgi teda eemalt, nagu vaataksid telerit. Mõnikord tõrgub meel vastu  ja elab sinu pingutustest hoolimata oma kujutluste maailmas. Alustades tundub see masendav ja isegi lootusetu  oma meelt kontrolli alla saad. Sellisel juhul aitab kõrvaltvaataja rolli asumine. Kui suudad sellist mõtteviisi mõne minuti jooksul säilitada, hakkab meel pikka mööda maha rahunema.

Selleks, et  hoida distantsi oma mõtetest kas või lühikest aega, on vaja tugevat vahetegemisvõimet ja suurt emotsionaalset jõudu, mis võib algajale üle jõu käivaks osutuda.

Ära löö käega ja proovi iga päev kasvõi paar minutit ja vähehaaval kujuneb välja võimas uus harjumus.

11. puhas mõtlemine

Püsiv keskendumine viib meditatsioonini. Selleni jõudmine võtab aega, kellel vähem kellel rohkem

12. Samadhi

Püsiv meditatsiooniharjumus viib sind seisundisse kus meel ja vaim on üks ning duaalsus ehk meele kahestumine on kadunud, jõuad meelteülesesse seisundisse. Tekib Shunia ehk nullpunkt – „tühjenenud seisund”, eneseteadvustumishetk, mis on täitunud rahuga ja vaba soovidest.

Igapäevane harjutamine.

  • Tähtis on oma keha eest  hästi hoolt kanda. Treeni  iga päev ja regulaarselt, et hoida keha tugev ja paindlik ning pingevaba.
  • Mediteerides tuleb püsida võetud meditatsiooniasendis liikumatuna ja see tähendab täielikku kontrolli oma keha (de) üle.
  • Meditatsioon on parim rohi iga haiguse puhul, kuna see energetiseerib ja puhastab organismi igat rakku.