Toit kui ravim

Toit kui ravim

Sissejuhatus
Inimkond elab paljude haiguste ja erinevate terviseproobleemide ajastul. Igale haigusele, mis inimkonda katkuna vaevab, on olemas potentsiaalsed ravimid ja abinõud. Tänapäeva meditsiin pakub kirurgiat ja väga palju erinevaid operatsioone, kiiritusravi, kemoteraapiat, ja meeletul hulgal ravimeid. Nendele, kes tahavad tavameditsiini asemel valida vanu häid ravimeetodeid, nende jaoks on kiropraktika, akupunktuur, homöopaatia, toitumisteraapia ja veel pikk loetelu alternatiivseid tervendamismeetodeid, millel igaühel neist on oma kasulikud mõjud.
Sel ajal, kui kaasaegne meditsiin ei olnud veel arenenud, oli ka alternatiivravi valik väiksem. Seepärast vaatasid inimesed hoolikamalt oma toidusedelit. Toit oli neile ravim. Inimesed õppisid tervisliku toitumise põhialuseid tundma, avastasid taimede varjatud omadusi, mis aitasid keha puhastada ja haigusi ravida, vigastatud kudesid taastada, taskaalustada meelt, hinge ja keha
Aja jooksul õppisid inimesed taimedest tegema ekstrakte, tõmmiseid, teesid. Paljud neist on kasutusel siiamaani. Taimsed ja looduslikud ravimid ravivad küll aeglasemalt, aga nad ei tekita kehale ka mingeid täiendavaid probleeme. Kui inimene õppis keemiliselt ravimeid tootma, asendati väga paljud taimsed ravimid tehnilistega. Paljudel tehnilistel ravimitel on haruldaselt hea raviefekt, elimineerides kiiresti haiguse sümptomid, kuid haiguse põhjus jääb tabamata. Lisaks tekitavad kaasaegsed ravimis väga palju kõrvalnähtusid, mis tekitavad patsiendile uusi kannatusi.
Praegu on inimkond jõudnud ringiga sinnamaale, et jälle otsitakse teed ja võimalusi, et elada tervislikult ja looduslähedaselt.
Toitude valimine.
Meie elus on palju tahkusid: kuidas me mõtleme, kuidas käitume, kuidas fantaseerime ja unistame, kuidas suhtleme. Kuid kõikide nende külgede alus on selles, kuidas me sööme. Paljud inimesed ei omista toitumisele mingit tähtsust, söövad nii nagu on lapsepõlvest harjumused kujunenud, söövad seda mis maitseb ja mille järgi on isu. Tegelikult peame ju sööma selleks, et oma keha, meele ja hinge vajadusi rahuldada. Ja lauset: „ Oled see, mida sööd!”, oled sa kindlasti kuulnud.
Iga kord kui sa sööd, lood sa sellega ise oma tulevikku.
Toitvad ja säilitavad toidud
Missugused toidud on meile head? Et sellele küsimusele vastata, vaatame toidu omadusi.
Toidud võivad olla toitvad ja toidud võivad olla säilitajad.
Toitvad toidud annavad kehale kütuse, mida keha funktsioneerimiseks vajab. Toitvad toidud varustavad keha energiaga ja tugevusega.
Säilitavad toidud on sellised, mis tervendavad keha ja hoiavad tema funktsioone heas vormis. Toidu säilitav väärtus seisneb tema toiteainete sisalduses, tekstuuris, maitse ja lõhna omadustes ning selles, kuidas toit on valmistatud, veel toidu spetsiifilises mõjus inimkehale. Seega on toidu säilitavad omadused midagi rohkemat kui ainult selles sisalduvate toitainete summa.
• Kui toit, mida sa sööd, on sulle nii toitev kui säilitav, sa jälgid printsiipi, et sööd vaid seda, mida seedida suudad, on nurgakivi sinu õnnelikule elule ja heale tervisele juba pandud.
Päikese-, maapinna- ja maa toiduained
Sun foods, ground foods and earth foods

Hea ja lihtne meetod toiduaineid valida on valimine nende kasvukoha järgi.
Päikese toiduained on kõik taimed, mis kasvavad kõrgemal kui 1 meeter maapinnast. Rippudes puudel või väätidel, koguvad nad endasse maksimaalselt päikeseenergiat ja väga vähe maaenergiat. Selle põhjusel nimetatakse neid ka eeterlikeks toiduaineteks. Kui sa tahad oma teadvust tõsta kõrgemale tavalistest mõtetest ja armumängudest, siis puuviljade ja pähklite söömine koos vähese hulga piimatoodetega, on soovitav. Indias on selline toitumisviis peamiseks toitumisviisiks joogidele, pühakutele ja tarkadele. Päikese toidud kiirendavad närvisüsteemi ja keha funktsioone. Päikesetoidud on väga sobivad „suure kondiga” ja „ laisa närvisüsteemiga” inimestele. Vanemaealised inimesed peaksid samuti päikese toiduaineid rohkem sööma, kuna need on kergesti seeduvad ja stimuleerivad aju kõrgemaid keskusi. Suvel kuumade ilmadega ja sooja kliimaga maades on selline toitumine väga levinud.
Maapinna toiduained on need, mis kasvavad maapinnast kuni 1 meetri kõrgusel ja koguvad endasse vähem päikese energiat ja rohkem maa energiat. Kuid need toiduained on kõrge toiteväärtusega ja omavad kehapuhastavaid toimeid. Tavaliselt südant toitev ja hoidev toit koosneb maapinna toiduainetest, nagu oad, riis, teraviljad, rohelised köögiviljad. Paljud keha puhastavad dieedid, nagu aurutatud roheline dieet või mungubade ja riisi dieet, on samuti sellest rühmast.
Maa toiduained on sellised, mis kasvavad maapinnast allpool ja koguvad endasse palju maa energiat ja väga vähe päikese energiat. Sellesse rühma kuuluvad kõik juurviljad, sealhulgas ka sibul – küüslauk – ingver, milledel on väga võimsad ravi omadused. Maa energiat sisaldavad toiduained on vajalikud rasket tööd tegevatele inimestele, „peene kondiga” inimestele, samuti pikkadele ja peenikestele inimestele, närvilistele ja kergesti erutuvatele inimestele. Peedi porgandi vormiroog ja kartuli potents on head näited selle rühma toitudest.

Sattva, rajas ja tamas energiad
Kogu inimese olemine ja sealhulgas ka toiduained jagatakse iidsetes teadustes kolmeks erineva iseloomuga energiatüübiks (Guna’ks)

Kolm energia liiki:
1. Sattva tähendab puhas olemus, mida iseloomustab eeterlik olek ja puhas meditatiivne meel.
2. Rajas tähendab tegutsemist ja loomingut. See on sõna jõud ja seksuaalne innukus.
3. Tamas on loiduse, himude rahuldamise ja allakäigu energia, mida iseloomustavad õgardlikkus ja laisklemine.

Ka toiduained saab jagada vastavalt nendele energiatüüpidele.

• Sattva’like toiduainete hulka kuulub enamik puu- ja köögiviljade kuningriigist, eriti päikese ja maapinna toiduained.
• Rajas’like toiduainete hulka kuuluvad ravim- ja maitsetaimed, rohelised köögiviljad
• Tamas’like toiduainete hulka kuuluvad liha, kala, kanaliha, munad, alkohol ja mürgised taimed.

Kellele missugused toiduained?

• Satvalikud toiduained on head neile, kes otsivad ja tahavad pöörduda vaimsele arenguteele.
• Satvalikud – rajaslikud toiduained on head isikutele, kes tahavad arendada meditatiivset meelt, kuid elada reaalses igapäeva maailmas,
• Rajaslikud toiduained on head neile isikutele, kes rassivad raskete joogaharjtustega, teevad rasket füüsilist tööd ja tahavad seksuaalenergiat kanaliseerida spirituaalseks keha tervendavaks energiaks.

• Tamaslikest toiduainetest tuleks hoiduda.

Toored ja küpsetatud toidud

Väga palju toitumisalast kirjandust on liikvel, mis eelistavad toortoitu, põhjendades seda asjaoluga, et töötlemise käigus kaotab toiduaine palju oma toiteväärtusest, sealhulgas väheneb vitamiinide ja mineraalainete sisaldus. Teine põhjendus toortoidu eelistamiseks on selle suur kiudainesisaldus, mis on väga vajalik normaalse ja eduka seedetegevuse tagamiseks. Mõned autorid on läinud isegi nii kaugele, et soovitavad süüa ainult toortoitu. Kindlasti on see perioodiliselt mingi aja jooksul rakendades kehale ka kasulik, kuid mõistlik toitumine eelistab kindlasti toor- ja küpsetatud toitude tasakaalustatud kasutamist.
Paljud köögiviljades sisalduvad mineraalained, mis organismile on vajalikud, on toores olekus suletud liiga suurtesse rakkudesse ja kui toitu ei ole termiliselt töödeldud, ei suuda organism seda omastada. Toidu valmistamine on nagu keemia, mis võimaldab saavutada parima tulemuse. Oskuslik hautamine, aurutamine, keetmine, küpsetamine muudab toiduained kergemini seeditavaks ja seetõttu saab keha nendest suurema kasu, kui samu toiduaineid toorelt süües.

Erinevad maitsed

Erinevate maitsete kombineerimine toitudes on suur teadus. Toidu maitse ei ole mitte ainult kas meeldiv või ebameeldiv, vaid oluline faktor keha tervendamise ja tasakaalustamise protsessis. Toidu värv mõjutab mentaalsel ja emotsionaalsel tasemel ning võib põhjustada nii keha tervenemist kui haigestumist, sama on maitsetega.

Magus maitse (Sweet taste)on tugevdav ja jõudu andev, samal ajal väga nauditav ja keha toitev. Ülemäärane magusa söömine põhjutab lima kogunemist, kurnatust, seedehäireid, rasvumist ja sisemist jahtumist.

Hapu maitse (Sour taste) soodustab seedimist ja seedemahlade produktsiooni, ergutab meelt ja tugevdab organite energiavoolu. Ülemäärane hapu söömine põhjustab sisemise kuumuse tekkimist, soodustab toitainete oksüdeerumist, keha sisemist ülekuumenemist, vere koostise muutusi.

Soolane maitse (Salt taste) lahjendab ja eemaldab kehast lima, suurendab söögiisu, abistab ja toetab seedimist. Soolasega liialdamine põhjustab debiilsust, impotentsust, nahavinne, ülehapestumist ja põletikke, seob vett organismis.

Terav maitse (Pungent taste) soodustab ja toetab toitude assimileerumist, ergutab organeid, kuivatab üleliigset vedelikku, leevendab kihelust, leevendab kurnatust, tõhustab võitlust rasvumisega. Ettevaatamatul kasutamisel hävitab seemnerakke, põhjustab väsimust ning jõuetust, peapööritust, janu ja valu kehas.

Kibe – mõru maitse (Bitter taste) on hea eelroogades, puhastab kõri, teravdab intellekti, mõjub hästi nahale ja lihastele. Selle maitsega liialdamine võib põhjustada peavalu ja elujõu vähenemist.

Kootav maitse ( Astring taste) on rahustav ja jahutav. Vähendab lima hulka kehas ja puhastab verd. Kui selle maitsega liialdada, põhjustab see kõhu puhitust, kõhukinnisust, valu rinnakupiirkonnas, kõhnumist ja janu.

Kui kõiki neid kuute maitset õppida omavahel hästi konbimeerima ja segama, annab see väga hea tervendava ja tasakaalustatud toidusedeli.

Hapustavad ja leelistavad toidud.

Veel üks asjaolu, mida tuleks arvestada toiduainete valikul ja toidusedeli koostamisel. See on see, kuidas toiduainete happelised – aluselised omadused mõjutavad seedimist ja toitude omastamist. Veri peab olema veidi aluseline, normaalne pH 7,35 -7,4. Kui vere pH kaldub veidi happelisema poole (7,33) on tulemuseks keha haigestumine, kuna immunsüsteemi töö on häiritud ja keha muutub palju vastuvõtlikumaks haigustekitajate, krooniliste haiguste väljakujunemise ja enneaegse vananemise suhtes.
Keha ainevahetus, ensüümide aktiivsus, hingamine ja gaasivahetus, vereringe ja tsirkulatsioon on kõik seotud ja mõjutatud vere pH tasemest. Vere pH ei muutu vaid ühe toidu söömisest, see toimub pika aja vältel. Vere aluselisemaks muutmiseks piisab toidusedeli ülevaatamisest ja muutmisest.
• Magusad ja hapud puuviljad, rohelised köögiviljad, liblikõielised, pastöriseerimata piim, jogurt, paneer, kodujuust ja võipiim (petipiim) on kõik head vere leelistajad.
• Tsitruselised, mis on küll hapud, kuid oma toimelt muudavad verd leeliselisemaks
• Aluselised toiduained aitavad keha üles ehitada, kahjustatud kudesid ravida ja uuendada. Aluselised toiduained aitavad säilitada head tervist ja hoida keha funktsioonid tasakaalus ning pingetest vabad.
• Liha, kala, munad, pastöriseeritud piimatooted ja enamus tärkliserikkad toiduained hapustavad verd.
• Rasvad, ghee, õlid, margariinid on neutraalsed toiduained, kuid nad on alati kontsentreeritud ja seetõttu ülemäära suurtes kogustes kasutades raskendavad toidu seedimist ja hapustavad verd.
NB!
Liialt kontsentreeritud ja kanged toiduained blokeerivad seedesüsteemi ja nõrgestavad nendega seotud organeid nagu pankreas, maks ja sapipõis. Sellised kahjustused on kõige sagedasemad tekkima murdeealistel lastel 11-14 aastaselt, sest siis on nende organid enim haavatavad ja hoiduda tuleks kõikidest raskesti seeduvatest toitudest (friikartulid, burgerid, kartulikrõpsud…)

Hea, kui toidusedel sisaldab 2/3 leelistavaid toiduaineid ja 1/3 hapustavaid toiduaineid. Seepärast:
• Kasuta oma toidusedelis südamlikus koguses köögivilju koos puuviljade, pähklite, liblikõieliste ja veidi piimatoodetega.
• Vähenda magusate, tärkliserikaste ja proteiinirikaste toiduainete tarbimist, kasuta õlisid ja rasvu (sealhulgas ghee) mõõdukalt.

Valgud!?
Keha ei nõua suurel hulgal proteiini. Liiga palju proteiini tekitab „proteiinimürgistuse”ja see tapab lõppkokkuvõttes – küll aeglaselt, aga kindlalt. Proteiini liiast organismis annab tunda keha „odöör”, mis väljub hingeõhuga ja pärasoole kaudu.
Üks probleem on süüa liiga palju valku, teine probleem on süüa liiga palju loomset valku.
Liha söömine, sealhulgas ka munade söömine, on ebamõistlik. Seda mitmel põhjusel:
Roiskumine
Kui loom sureb (tapetakse), hangub proteiin mõne tunni jooksul ning sellele järgnevat protsessi nimetatakse iseeneselikuks roiskumiseks (autoputrefaction), mille tulemusena liha normaalne struktuur hakkab lagunema, tekib iseeneselik roiskumine ning vabanevad roiskumisel tekkivad mürgised ained, mis jäävad lihasse.
Võrdluseks: taimses proteiinis ei toimu iseeneseliku roiskumist (välja arvatud, kui see on riknenud või mädanenud).
Raske seedida ja pikk seedumise aeg
Kui sa sööd liha, siis seedetrakt ei suuda kindlasti kõike söödut perfektselt ära seedida ja seedumata kogus hakkab roiskuma, vabastades mürgiseid ühendeid, mis reostavad käärsoole ja suunatakse verega maksa. Aja jooksul koguneb maksa puhastamata jäänud mürkainete lademeid, mis hakkavad kogu organismi mürgitama.
Verd hapustava toimega
Lihatooted on verd hapustava toimega. Pidevalt liha süües kaldub vere pH liiga palju happelisuse poole, luues ideaalsed tingimused vähirakkude arenguks.
Kõrge kolesteriini ja rasva sisaldus
Liha sisaldab palju kolesterooli, mistõttu liha söömine aitab kaasa südamehaiguste tekkimisele, reostades artereid ja veene.
Kahjulike lisaainete (sh hormoonide) sisaldus
Paljud loomad on kasvatatud kiiresti ja suureks, kasutades selle saavutamiseks inimestele kahjulike toidulisandeid ja hormoone. Sa ei taha süüa neid hormoone, mida arst sulle soovitab, samas sööd hormoone, mis sulle kindlasti kasu ei too…
Negatiivsed emotsioonid
Loomade tapmisega kaasneb surmahirm, mis prinditakse igasse rakku. Süües liha, sööd endasse emotsioonid, mis selles on salvestunud.

Yogi Bhajan on öelnud:

„ Kõik mis jookseb, ujub või lendab, ja sa pead seda püüdma ning tapma, selleks et seda süüa – ei ole inimesele söömiseks!”

Seedimine ja väljutamine.
Samavõrd tähtis, kui see mida me sööme ja see kuidas me sööme, on ka see, kas keha suudab selle ära seedida ja jäägid kehast väljutada. Seedeorganid omavad ühelt poolt võimeid mõjutada toidumassi ensüümide ja seedemahladega nii, et toidumassis sisalduvad toitained muutuvad kehale omastatavaks, teiselt poolt mittevajalikud jääkained tõhusalt kehast väljutada. Kui see mida me sööme, seedub ebapiisavalt ja kaua, siis ei saa keha vajalikke toitaineid. Kui see, mis on seede- ja elutegevusprotsessides järele jäänud, ei välju kehast teatud lühikese aja jooksul, tekib kehas mürgitus.
Jooga toitumisteooria pakub sulle välja kümme tööriista, mida jälgides ja järgides saad oma kehale parima tulemuse
1. Söö selleks et elada! Ära ela selleks, et süüa!
Inimesed, kes elavad planeedil Maa, on õnnistatud väga hea valiku heade, maitsvate ja toitvate toiduainetega. Kui õnnelikud me peaksime olema, et materjal, mis on meie eluks vajalik, on meie ümber olemas ja selle valik on rikkalik. Probleem on selles, et paljud inimesed söövad lihtsalt selleks, et süüa, nad on nagu meeltesegaduses, ja söövad kõike ja kõikjal, mis vaid rahuldust pakub. Siis võib tõesti hõigata. „ elan selleks, et süüa! Söömine on mõnus! Ainus töö, mis toidab!”jne… Aga, kui selle teema ümber lõpmatult näägutada, ei jõua isik kunagi teadlikuseni süüa tervislikult. Sa võid süüa liiga palju ja süüa valesid toiduaineid ja süüa valel ajal – aga sa ei suuda ennast kuidagi aidata. Ikka ja ikka teed sa nii edasi.
Püsiv soov süüa võib olla seotud mõnedel isikutel keha füsioloogiaga, teistel jälle psüühikaga.
• Kuid enamus meist sööb mida iganed, ükskõik mis ajal ja ükskõik kui palju vaid selle pärast, et on niimoodi harjunud ja muud distsipliini polegi.
Meel on niimoodi välja treenitud ja harjutatud, et kui tunned igavust, oled häiritud, väsinud või hajameelne, sirutub käsi toidu järele ja sööme, et täita tühimik oma alateadvuses. Kuidas ennast aidata? Vastus sellele on väga lihtne: vaja on rohkem distsipliini. Kui sa tunned tungivat soovi midagi süüa või näksida, küsi endalt: „ Kas minu keha tõepoolest vajab täna jälle rohkem toitu või on soov süüa tekkinud mingist muust põhjusest?”.
• Kui analüüsid veidi ja jõuad järeldusele, et keha tahab mingil muul põhjusel süüa, siis on sul aeg olla tugev ja mitte süüa. Alguses võib see olla väga raske, aga ära anna alla, see läheb varsti järjest lihtsamaks
2. Hoidu näksimisest toidukordade vahel ja söö veidi vähem
Oma soovide korralekutsumine on esimene tähtis samm normaalse seedimise ja väljutamise tagamiseks.
Edasi pead sa mõistma, et inimkeha ei ole loodud niimoodi, et kogu aeg süüa. Inimesed ei ole ju veised, kes peavad selleks et elada, tohutu koguse rohtu sööma ja seda mäletsema. Kui päris ausalt vaadata hea tervise juures oleva täiskasvanud inimese toidu vajadust, siis piisaks vaid ühest toidukorrast päevas, ülejäänud ajal vedelikud, mahlad ja mahlasegud. Enamalt jaolt on siiski kaks või kolm peamist toidukorda ja see on normaalne. Ja näiteks mõnede terviseprobleemide puhul peab sööma sagedamini ja vähem korraga. Oluline on võimaldada seedesüsteemile puhkust toidukordade vahel ja une ajal. Seedimise protsess kasutab palju energiat ja see võetakse teistelt organitelt. Kui sa näksid toidukordade vahel, siis emb – kumb: võetakse energia selle toidupala seedimiseks aju ja lihaste arvelt või ei võeta energiat teiste elundite arvelt, sest parasjagu teed sa sellist tööd, et need oeganid vajavad energiat, ja toidupala jääb korralikult seedumata, tekitades seedehäireid.
Teine oluline asi on see, et seedeorganid vajavad aega, mil nad ei pea seedima ja eritama, et teha oma „koduseid koristustöid”. Seeditud toidumass või fekaalimass, mis peab nendest organitest eemaldatama, peab tagama seedeorganitele sellise seisundi, et nad saavad oma ülesanded lõpetada ja taastada seisund, mis on vajalik uue toidu vastuvõtmiseks.
• Kui me ei anna oma seedeorganitele võimalust eelneva töö lõpetamiseks, jääb kogu aeg mingi osa protsessist pooleli ja niimoodi koguneb palju organismile mittevajalikke jääkaineid kehasse, koormates organeid sel määral, et nad ei suudagi enam normaalselt seedida ja eemaldada. Tõsised haigused saavad siit alguse.
3. Söö ainult siis kui oled näljane
Miks ei peaks sööma impulsiivselt?
Isegi, kui sul on korraline söögi aeg, aga kõht ei ole tühi, jäta söök söömata, kuni tunned nälga. Ära söö, kui sa oled emotsionaalselt erutatud. Kui sa jätad söömata, saab keha sulle midagi selgitada. Ehk seda, et eelmine toit on alles seedimata ja läheb veidi rohkem aega, et see edukalt lõpetada. Näiteks koerad ja kassid ei söö, kui nad pole näljased, või kui nad ei tunne end hästi. Loomad jälgivad oma keha vajadusi ja arvestavad nendega alati, sest nemad ei tunne kella. Kui sa ei ole näljane, kõht ei ole tühi – ära söö! Kui kõht ei tühjene regulaarselt ja näljatunnet söögi ajaks ei teki, on probleem kas selles, et :
1. oled eelnevalt söönud liiga palju ja raskesti seeduvat toitu
2. või hoopis seedesüsteemi töö on häiritud ja ta ei tule tööga toime
Igal juhul võta aeg maha ja anna seedeorganitele võimalus puhata ja taastuda. Niimoodi hoiad ära rasked tervisehäired ja haigused.
4. Näri hoolega seda, mida sööd, sest sinu maos ei ole hambaid
See näib olevat enesestmõistetav, et närida on vaja selleks, et toitu peenestada ning luua võimalused selle paremaks ja lõplikumaks seedimiseks. Paljudest tooretest toiduainetest ei saagi keha toitaineid kätte enne, kui need on peenestatud, sest taimsed rakud on suured ja rakukest on ümbritsetud tugeva kiudainega.
Toidupala närimise ajal libestatakse ja niisutatakse toidupala süljenäärmete nõrega, mis soodustab neelamist ning valmistab toidumassi maoseedeks paremini ette. Kui sa ei näri toitu ja neelad selle kohe alla, ei anna sa toidupala efektiivseks seedimiseks maos ja soolestikus võimalust ning see väljutatakse kehast ilma keha toitmata.
5. Lõpeta söömine, kui kõht on 2/3 täidetud.
Täiskõhu tunde saavutamiseks süüaks tõesti niikaua ja palju, et „ rohkem enam ei mahu”. Selline harjumus on pärit kaugetelt esivanematelt, kui toitu ei varutud ja toidu saamine sõltuski otselt aastaajast või jahiõnnest. Süüa nii palju, et tunned ennast lausa lõhkemas, on väga kahjulik ja ebatervislik. Sinu magu on nagu nõu, milles hakkavad toimuma keemilised reaktsioonid ja protsessid kohe, kui toit sinna jõuab. Seedeprotsessi kõigus lisatakse toidumassile seedemahlasid, biokeemiliste protsesside tulemusena vabaneb gaasi. Nii seedemahlad, kui tekkiv seedegaas vajavad samuti ruumi, et ära mahtuda. Kui seda pole jäetud, on jälle probleemid varnast võtta. Seepärast ;
• peata söömine, kui oled oma kõhu juba 2/3 osas täitnud. Et teada saada, kui palju siis süüa, võta toit ainult kindel mõõdetud ports ja ära teist portsu enam söö! Lihne! Muuseas, mao lihassein on veniv!

6. Puhka veidi peale igat toidukorda
„ Söö ja jookse!” eluviis ei anna seedesüsteemile võimalust võtta vajalikku energiat teistelt organitelt ning seepärast jääb seedeprotsess aeglasemaks ja tekitab seedimisraskusi.
Peale sööki tunneb inimene end tavaliselt veidi unisena. See on väga normaalne. See tuleneb sellest, et kehas toimub energia ümbersuunamine aktiivselt töötanud organitelt seesesüsteemile. Sul on tunne, et tahaksid teha väikese uinaku.
• Ära eira seda keha soovi, ja puhka veidi peale igat sööki. 10 kuni 15 minutit rahulikult istudes või pikutades on hea. Selle aja jooksul saab seedesüsteemi masinavärk korralik tööhoo sisse ja sa võid oma toimetusi edasi toimetada.
7. Peale päikeseloojangut ära enam söö
Ära söö enne magamaminekut. Vanadel aegadel kui inimesed elasid päikese järgi, kehtis kindel reegel, et peale päikeseloojangut enam ei söödud. Nüüd elab modernne inimene kellaosutite järgi. Kuid vana printsiip kehtib kellast hoolimata. Nagu mõtlemine ja füüsiline töö ei käi kokku seedimisega, nii ei kuulu uni samuti seedimisega ühte komplekti.Uni on aeg kogu kehale puhkuseks ja uuendusteks, tervenemiseks. Seedimine ei peaks toimuma sellel ajal. Kui toit on ükskord jõudnud teisele poole magu ja peensool ja jämesool on tegevuses, on keha aktiivne liikumine täieliku imendumise ja eraldumise paremaks toimumiseks heaks kaaslaseks. Istuva töö iseloomuga inimesed kannatavad seetõttu tihti kõhukinnisuse all. Kui toit püsib peensooles ja jämesooles ainult soole peristaltika toel, on soolestikul raskem kui siis kui keha on liikumises. Samasugune effekt on ka siis, kui sööd kõhu täis ja lähed kohe magama.
• Ideaalne on, kui lõpetad söömise vähemalt 4 tundi enne voodisse minekut. Kuid mingil juhul ära mine magama enne kui viimasest toidukorrast on möödunud 2 tundi. Kui juhtub, et pead hilja sööma, siis: söö vähe ja midagi kerget ja jaluta.
8. Söö seda, mida suudad väljutada 24 tunni jooksul.
See, kui kiiresti söödud toit seedub ning jäägid väljutatakse, on väga oluline.
Käärsoolt võib võrrelda solgitoru või mürgipaagiga. Kuid käärsooles solgi ja mürgi pikemaajalisem hoidmine ei ole ette nähtud. Soole sisus peaks perioodiliselt saama väljutatud ja kindlasti mitte aeglasemalt kui 24 tunni jooksul. Vastasel juhul imenduvad kehasse tagasi ained, mis tervist kahjutavad ja tekkib nn keha isemürgistumine.
Isemürgitumise sümptomid on :
• söögiisu vähenemine, silmade ja naha kahvatus, katt keelel, vastiku lõhnaga hingeõhk, haiglane kurnatud enesetunne, närvilisus.
Kõhukinnisusel võib olla mitu põhjust: ülesöömine, toit sisaldab palju raskestiseeditavaid ületöödeldud toitusid (praetud, friteeritud, grillitud), vähene füüsiline aktiivsus. Kuid kõige suurem kõhukinnisuse põhjus on liigne liha tarbimine. Liha, kala, kanaliha ja munad on toiduained, mida keha ei suuda 24 tunni jooksul ära seedida. Sama lugu on ka kõva rasvarikka juustu ülemäärasel söömisel. Paljud inimesed, kes on lõpetanud hiljuti liha söömise, kompenseerivad seda rohke juustu tarbimisega ja tasuks saavad kõhukinnisuse. Siis nõuanne on selline: jah juust on väga maitsev ja kehale ka kasulik, kui sa just pead seda sööma, siis söö vähe!~kahe viilu asemel söö üks viil. Ja ära söö pitsat iga päev!
Kuidas teda saada, kui kiiresti sinu soolestik läbi käib. Kasuta indikaatoriks punast peeti. Jäta meelde kellaaeg, mil sa peeti sõid ja jälgi tualetis käies, kunas eraldub sinu kehast peedist värvunud väljaheide.
Kui kõhukinnisus jätkub ka pärast toidusedeli ülevaatamist ning muutmist, konsulteeri kindlasti oma raviarstiga.
9. Kord nädalas anna oma seedesüsteemile „vaba päev”
Iga päev peab toidukordade vahel jätma aega, et seedesüsteem end ise puhastada ja korrastada saab. Suurema puhastuse jaoks on vaja rohkem aega, selleks sobib üks päev nädalas. Selline seedimise puhkepäev võib olla kas. Ainult vee päev, ainult mahla päev, ainult kergete toitude päev( näiteks puuviljad). Lisaks seedesüsteemi puhastusele puhastub ka sinu meel ja hing . sinus kasvab sõltumatus toidu suhtes.

10. Kui sina tead, et see toit on sulle raskesti seeditav või mõnel muul põhjusel ei ole sulle soovitav – ära söö seda!

Mush dieet
Mush dieet 40 päeva
• Seedetrakti (eriliselt soolestiku) puhastamiseks
• Naha probleemide (vistrikud ja akne) puhul
• Kehakaalu alandamiseks
Võta 4-5 värsket ja noort tšukinit, 4-5 varsselleri vart, punt peterselli (juured,varred) ja näpuotsatäis värskeid piparmündilehti.
Hauta tasasel tulel vees kõiki koostisaineid 10-15 minutit, kuni nad on peaaegu pehmed. Püreesta kõik koostisained koos ja lisa värskelt purustatud musta pipart. Serveeri koos koduvalmistatud kodujuustuga. Võid seda süüa nii palju kui soovid kuid ainult 3 korda päevas.
Mush dieedi kõrvale on lubatud jooga tee piimaga ja meega.